Projekt

3
Partnerid
4
teachers
5
Õpilased
6
Sidusrühmad

Kliimamuutus on üks suurimaid väljakutseid, millega inimkond tänapäeval silmitsi seisab. Kliimateadlased eeldavad, et 21. sajandil jätkub Maa temperatuuri tõus tõenäoliselt rohkem kui 20. sajandil. See mõjutab peaaegu kõiki inimühiskonna aspekte, sealhulgas majanduslikku heaolu, inimeste ja keskkonna tervist ning riiklikku julgeolekut. Meie kõigi ülesanne on ehitada uus jätkusuutlik ühiskond. Seega on meie kohus alustada sellest, et teadvustame, kuidas meie tegevus mõjutab Maad. Alles siis saame hakata asju teisiti tegema ja luua kliimateadlikku ühiskonda.

Haridus on oluline osa ülemaailmsest vastusest kliimamuutustele. See aitab inimestel mõista ja käsitleda globaalse soojenemise mõju, suurendab kliimakirjaoskust noorte seas, julgustab muutma nende hoiakuid ja käitumist ning aitab neil kohaneda kliimamuutustega seotud suundumustega. Kuigi hariduse rolli kliimamuutustega seotud probleemide lahendamisel tunnustatakse üha enam, ei kajastu koolide õppekavades ikka veel kliimakriisi kiireloomulisus.

Erasmus+ projekti Climateracy eesmärk on parandada õpetajate oskust õpetada Euroopa keskkoolide õpilasi tõhusamalt kliimaalase kirjaoskuse taseme tõstmiseks. Projekti raames töötatakse välja kliimaalase kirjaoskuse õppesisu ja avatud veebikursus, mis võimaldab õpetajatel edendada koolides kliimaalast kirjaoskust, ja veebipõhine õpetajate kogukond, mis sisaldab tegevusi, et aidata neil kliimamuutuste teemat oma klassiruumidesse tuua.

Meie eesmärk

Projekti eesmärk on pakkuda õpetajatele ja õpilastele pikaajalist kasu, mis hõlmab digitaalseid vahendeid ja õppekavaga seotud õppevahendeid, mille kasutamise tulemuseks on:

Tutvuge partneritega

Partnerlus on loodud kuue erineva organisatsiooni vahel, sealhulgas kolme ülikooli (Eestist, Rootsist ja Belgiast), kahe vabaühenduse (Saksamaalt ja Türgist) ning ühe eraettevõtte vahel (Türgist).
TLU-logo-pilt-vrv-ing-suur

Tallinna Ülikool (TLÜ) on Tallinna suurim humanitaarteaduste ülikool ja suuruselt kolmas avalik-õiguslik ülikool Eestis. Tallinna Ülikoolis on 6 instituuti, piirkondlik kolledž ja 5 tippkeskust, kus õpitakse ja uuritakse kuuel erineval erialal: haridus-, humanitaar-, kunsti-, loodus-, sotsiaal- ja terviseteadused. Ressursside ja tegevuste koondamise kaudu arendab TLÜ viite interdistsiplinaarset teaduspõhist fookusvaldkonda: haridusinnovatsioon, digitaal- ja meediakultuur, kultuuripädevus, tervislik ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskond ja kultuur.

Ülikool on pühendunud strateegilisele eesmärgile saada rahvusvaheliseks teadusülikooliks, millel on tugev sotsiaalne südametunnistus ning avatud, paindlik ja kollegiaalne keskkond akadeemiliseks ja isiklikuks arenguks. See on ka ülikool, kus nii koolidele kui ka üliõpilastele tagatud märkimisväärset akadeemilist vabadust tasakaalustavad ranged kvaliteedinõuded. Ülikooli teadus- ja arendustegevuse peamine eesmärk on toetada Eesti jätkusuutlikku arengut, kasutades ülikooli teadus- ja arendustegevuse ressursse teravate probleemide määratlemiseks ja tõhusate lahenduste esitamiseks.

TLÜ bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekavades õpib üle 7500 üliõpilase (neist 9,5% on välisüliõpilased). Lisaks osaleb igal aastal umbes 15 000 inimest täiendkoolituses ja avatud ülikooli õpingutes. Ülikoolis töötab üle 900 inimese, sealhulgas ligi 500 teadlast ja õppejõudu. Võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega on TLÜs kõige suurem välismaalaste osakaal (12%), kes töötavad Eestis akadeemilise personali koosseisus.

Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes pakutakse mitmeid õppekavasid, sealhulgas haridusinnovatsioon ja -juhtimine, haridusteadused, algõpetajate koolitus, andragoogika, pedagoogika, keskkonnajuhtimine, loodusteadused ja ökoloogia.

Haridusteaduskond vastutab haridusvaldkonna õppe-, teadus- ja arendustegevuse koordineerimise eest. Samuti vastutab ta akadeemilise jätkusuutlikkuse eest haridusvaldkonnas nii Tallinna Ülikoolis kui ka Eestis üldiselt. Kõik õpetajakoolituse programmid on võrgustunud ja teevad koostööd suure hulga koolidega.

UCLL_logo researchenexpertise_RGB

Vzw UC Limburg on Flandria kõrgkool, mis teeb koostööd UC Leuven-Limburgi nime all kahe teise kõrgkooliga: vzw UC Leuven (endine KHLeuven) ja vzw UC Leuven Comenius Lerarenopleidingen (endine Group T). UC Limburg on tuntud oma kõrge õppe-, teadus- ja regionaalarengu kvaliteedi poolest.

Rohkem kui 30 erialast bakalaureuse- ja elukestva õppe õppekava pakutakse eri erialadel, keskendudes tervishoiule, sotsiaaltööle, ärile ja kaubandusele, õpetajaharidusele, teadusele ja tehnoloogiale. UC Leuven-Limburgi tugev pühendumine teadusuuringutele tagab 15 000 üliõpilasele tipptasemel koolitusprogrammid.

Asutuse prioriteetsed valdkonnad on järgmised: piirkondlik areng, kombineeritud õpe (sealhulgas MOOCide ja avatud andmeplatvormi arendamine), elukestva õppe strateegiad, rahvusvahelistumine ja teadusuuringud. Teadusuuringute poliitika keskendub turupõhisele rakendusuuringule. Limburgi ülikooli uurimisülesannete keskmes on uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamine ettevõtete jaoks ja uue tehnoloogia turule viimine.

UC Limburg pakub ka konsultatsioone ja täiendkoolitust kohalikele tööstusharudele, organisatsioonidele ja valitsustele. UC Limburg on kogu maailma haridusvõrgustike liige ning teeb tihedat koostööd kohalike, piirkondlike ja riiklike poliitiliste organitega, mille tulemuseks on lai sidusrühmade võrgustik.

ans

ANS on eraõiguslik nõustamisasutus, mis tegutseb hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning rahvusvaheliste projektide valdkonnas. See sündis 2017. aastal Türgis, Antalyas, et luua, arendada ja levitada teadmisi, professionaalsust ja elukestvat õpet kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

ANSi peamine eesmärk on aidata Türgi ja rahvusvahelistel koolidel, institutsioonidel ja vabaühendustel kavandada ja koordineerida oma Euroopa, riiklikke ja kohalikke projekte. Kõigepealt teevad nad vajaduste analüüsi ja partneriotsingu ning seejärel kirjutavad projekte. Soovi korral abistavad neid ka projekti elluviimise ajal erinevate teenustega, nagu koolitused, finantsid, rahvusvaheliste kontaktide hoidmine, tõlkimine ja aruandlus.

ANS pakub töötajatele, liikmetele või vabatahtlikele kohandatud institutsionaalseid arengukoolitusi mitmesugustel teemadel, näiteks projektitsükli juhtimise koolitused ja Euroopa Liidu projektide seminar.

Samuti pakub ANS võimalusi õpetajate elujärje parandamiseks koolituse, innovatsiooni levitamise ja elukestva õppe hariduse kaudu. ANS on spetsialiseerunud koolihariduse valdkonnale, kuid rakendab ka muid projekte Euroopa raamistikus. Nad on 3 aasta jooksul kavandanud ja rakendanud projekte, mis käsitlevad loodusharidust, õuesõpet, STEAM- valdkonda töökohti, vihavabu klasse, jalgrattasõbralikke koole jne, - koolidele, omavalitsustele ja vabaühendustele.

ANS on ettevõte, mis on pühendunud kvaliteedile, innovatsioonile ja Euroopa koostööle. Me usume kindlalt, et Euroopa koostöö, sealhulgas liikuvus, vahetused ja vastastikune õppimine toob suurt kasu üksikisikutele ja Euroopa kogukonnale.

ANSi töötajad koosnevad koolitajatest ja pedagoogidest koolides ja ülikoolides, kellel on märkimisväärne kogemus koolitus- ja uurimisprojektides, samuti psühholoogidest ja sotsiaaltöötajatest, kes saavad vastavalt vajadusele pakkuda ja toetada nõustamistegevust.

ANS teeb tihedat koostööd Akdenizi ülikooli, Antalya linnavalitsuse, Ida-Vahemere teadusühingu, Antalya jalgratturite ühingu, teiste koolide, asutuste/ettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonidega.

university-of-gothenburg-198-logo

Göteborgi ülikool vastab ühiskondlikele väljakutsetele mitmekesiste teadmistega. 38 000 üliõpilast ja 6 000 töötajat teevad ülikoolist suure ja inspireeriva töö- ja õppimiskoha, kuhu pidevalt voolavad uued teadmised ja ideed. Tugevad teadusuuringud ja atraktiivne õppeprogramm meelitavad ligi teadlasi ja üliõpilasi kogu maailmast. Göteborgi ülikoolil on keskkonnasertifikaat ja tegutseb aktiivselt säästva arengu nimel. Uute teadmiste ja uute perspektiividega aitab Göteborgi ülikool kaasa paremale tulevikule.

Üks koostööalgatus, mida ülikool teeb koos Chalmersi tehnikaülikooliga, on Göteborgi säästva arengu keskus. Keskus koondab umbes 500 teadlast ja doktoranti, korraldab seminare ja töötubasid, annab välja trükiseid jätkusuutlikkuse alaste teadmiste laiemaks levitamiseks ja edendab teadusuuringuid selles valdkonnas.

Pedagoogika-, õppekava- ja kutseõpingute osakond korraldab rahvusvahelise magistriprogrammi säästva arengu alase hariduse alal. Programmi kaudu astuvad rahvusvahelise taustaga erinevad üliõpilasrühmad kriitilisse dialoogi haridus-, sotsiaal- ja loodusteaduste teaduslike aruteludega ning saavad juurdepääsu mitmesugustele analüüsivahenditele, mis aitavad neil arendada nii teoreetilisi kui ka praktikapõhiseid teadmisi säästva arengu hariduse valdkonnas.

Göteborgi ülikoolil on ka Rootsi suurim õpetajakoolitusprogramm, mis koolitab õpetajaid kõigil kooliastmetel (K-12). Programm sai Rootsi kõrgharidusameti hindamisel kõrge kvaliteedinõuete hinde. Õpetajakoolituse programmi ja piirkonna koolide vahel on hästi välja kujunenud koostöö. Koostöö hõlmab teadusuuringuid ja praktikat, mis aitab eelkutseõpetajatel omandada sisukaid kogemusi ja toetab kooliõpetajaid nende professionaalses arengus. Need ekspertteadmised ja kogemused aitavad kaasa kliimamuutuste alase õpetajakoolituse kavandamisele, selle katsetamisele koolide õpetajatega ning selle edasiarendamisele laiemaks levitamiseks ja praktikaks rahvusvahelisel tasandil.

Paydaş Logo (1)

Paydaş on mittetulundusühing, mille asutas 2014. aastal õpetajate kokkutulek, kellel on piisavalt kogemusi riiklikes ja rahvusvahelistes projektides erinevates organisatsioonides, eesmärgiga tugevdada nende entusiasmi ja rasket tööd oodatud eesmärkide saavutamiseks. Liikmeteks on peamiselt haridusvaldkonna eri tüüpi organisatsioonide õppejõud. Sellega seoses kuulub ühingu regulaarsete tegevuste hulka koolituste korraldamine, mis toetavad õpetajate arengut, et nad saaksid kogemusi erinevates valdkondades. Paydas on saanud Türgi riikliku agentuuri poolt Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgi numbriga 937119135.

Ühingu üks eesmärke on ka edendada õpetajate vastastikust haridust ja hariduslikku suhtlemist. Seega on sellel kaugeleulatuv mõju Türgi ja kogu Euroopa noortele. Paydaş püüab luua noortepoliitikat, mille eesmärk on aidata noori, sealhulgas neid, kellel on majanduslikke, hariduslikke, sotsiaalseid, füüsilisi ja geograafilisi takistusi, tegevuse abil hariduse, kunsti, muusika, draama, tantsu ja muude sotsiaalsete projektide valdkonnas.

Paydaşil on suur võrgustik, mis võimaldab organisatsioonil olla kontaktis teiste valitsusväliste organisatsioonide, koolide, välispartnerite, sidusrühmade, konsultatsioonifirmade, haridusasutuste ja ülikoolide, ekspertide, avaliku halduse jne, ning teeb nende kõigiga tihedat koostööd, mis hõlbustab tegelikkuse täpset tundmist ja otsest kontakti projekti sihtrühmaga.

Varasemad kogemused annavad organisatsioonile ainulaadse ülevaate suuremahuliste kaasrahastatavate projektide rakendamise praktilistest aspektidest ning samuti on neil äärmiselt lai võrgustik koostööd tegevate organisatsioonide vahel üle kogu maailma.

Personalil on suur kogemus ELi projektide elluviimisel, keskendudes eelkõige Erasmus+ programmile. Nad on viinud ellu suurel hulgal projekte paljudes erinevates valdkondades ja pakuvad seetõttu oma kogemusi ja oskusteavet projektidele, kasutades ära nende varasemate projektide käigus väljatöötatud meetodeid ja protsesse ning arendades neid edasi, et vastata konkreetsete projektide ja sihtrühmade erivajadustele.

wilabonn-logo (1)

Alates 1984. aastast pühendab Wissenschaftsladen Bonn e.V. (WilaBonn / Bonn Science Shop) oma töö peamistele sotsiaalsetele väljakutsetele: tohutu maakasutus, energia üleminek, jätkusuutlikud töövaldkonnad, sotsiaalne õiglus, kui nimetada vaid mõned neist. Nende väljakutsete ületamiseks püüab WilaBonn ehitada silda teaduse ja ühiskonna vahel. Üldine eesmärk võimaldada inimestel kasutada oma teadmisi loodus- ja sotsiaalkeskkonna sotsiaalselt vastuvõetavaks muutmiseks on kooskõlas seisukohaga, et ainult need, kes on aru saanud ühiskondlikest probleemidest ja nende tegutsemisvõimalustest, saavad tegutseda muutuste tegemiseks. Seega on inimeste (nii teadlaste kui ka kodanike) harimine WilaBonni jaoks väga oluline.

Vajaduse korral teeb WilaBonn koostööd kohalike ülikoolide ja teiste teadusasutuste, organisatsioonide, teaduskaupluste või mitmete sidusrühmadega nii Bonnis kui ka Saksamaal või rahvusvahelisel tasandil, et võimaldada multidistsiplinaarseid teadusuuringuid, tulemuste levitamist ja haridust.

WilaBonn tegeleb juba pikka aega ja väga intensiivselt keskkonnaalase tööturu ja vajaliku kvalifikatsiooniga seotud strateegiate ja küsimustega, avaldades iganädalast teabeteenust "Tööturu keskkond ja loodusteadused" (Informationsdienst arbeitsmarkt Umweltschutz | Naturwissenschaften), korraldades töömesside korraldamist, töötades välja kontseptsioone, tehes katseuuringuid ja kirjutades aruandeid ning luues võrgustikke roheliste töökohtade, energia ülemineku ja taastuvate energiaallikate sektoris. WILA Bonn koordineeris auhinnatud projekti SERENA Supergreen, mis on tõsine mäng, et anda noortele tüdrukutele orienteerumist taastuvenergiaalaste elukutsete ja ametite kohta.

WilaBonnis töötab 35 töötajat, kellest 15-17 inimest töötab teadusuuringute ja projektide raames. Kõik töötajad osalevad aktiivselt mitmetes riiklikul või rahvusvahelisel tasandil tegutsevates võrgustikes. 2016. aastal sai WilaBonn Põhja-Rein-Vestfaali teadus- ja innovatsiooniministeeriumi poolt auhinna "Place of Progress".

WilaBonn on aktiivne liige Netzwerk Zukunftsforschung (Tulevikuuuringud), GACER (Global Alliance on Community Engaged Research), APUCEN (Asian Pacific University Community Engagement Network) ning tegutseb aktiivselt võrgustikus (lisaks sellele, et ta on Living Knowledge kontaktpunkt) NCCPE (National Cooperation Center for Public Engagement, UK), GUNi (Global University Network for Innovation), Kanada ja USA kogukonnapõhiste uuringute (CBR) ja teadmiste mobiliseerimise võrgustikes. Alates 2007. aastast koordineerib ja juhib WilaBonn rahvusvahelist kontaktpunkti "Elavate teadmiste", rahvusvahelise teaduspoodide võrgustiku jaoks.

Detaillierte Ergebnisse aus Deutschland

In Deutschland haben insgesamt 32 Lehrkräfte aus verschiedenen Fachbereichen an der Umfrage teilgenommen. Sie beschreiben das Interesse ihrer Schüler am Klimawandel und am Umgang mit dem Thema Klimawandel als gemischt. Die Analyse zeigte auch, dass 29 der 32 Lehrer neue Methoden erlernen wollen. Hinsichtlich der Erwartungen an die Klimabildung wünschen sich die befragten Lehrer weniger Pflichtfächer in ihren Lehrplänen, dafür mehr projektorientiertes Lernen.

Ihrer Meinung nach sollte das Thema Klimawandel in möglichst vielen verschiedenen Teilen des Lehrplans aller Fächer verankert werden und Raum für Projekte im Unterricht zu Themen der Anwendung von Nachhaltigkeit lassen. Die Befragten schlagen ihren Schulleitern vor, mit Institutionen zusammenzuarbeiten, die bei Fragen des Klimawandels helfen könnten. Sie halten es auch für besonders wichtig, ihren Schülern neue Handlungsmöglichkeiten aufzuzeigen und an bestehende Initiativen anzuknüpfen.

Die Bedarfsanalyse hat auch gezeigt, dass die deutschen Schüler bisher nur über ein allgemeines Wissen zum Klimawandel verfügen. Sie sind zwar interessiert, aber aufgrund der Pandemie weniger engagiert. Das Interesse steigt jedoch, je älter die Schüler sind.

Die Lehrer hingegen sind sehr an dem Thema interessiert und motiviert, es in ihren Unterricht einzubauen. Der landesweite Lehrplan ist jedoch sehr streng. So kommt es, dass die Lehrer entweder bereits konkrete Methoden anwenden, um nachhaltige Ziele zu erreichen (und daher nicht so viele Ideen, sondern mehr Zeit benötigen, um ihre “coolen Konzepte” zu erweitern), oder zwar interessiert sind, aber nicht wissen, wie sie die neuen Ansätze in ihren Unterricht integrieren sollen.

Zusammenfassend lässt sich sagen, dass in Deutschland ein unterstützendes schulisches Umfeld, persönliche Kenntnisse über die anerkannte Wissenschaft des Klimawandels und die nationale Bildungspolitik die wichtigste Rolle spielen. Auch die Unterstützung durch die Gemeinschaft und die Aufmerksamkeit der Medien sollten nicht unterschätzt werden.