Projekt

3
Partnerid
4
Õpetajad
5
Õpilased
6
Sidusrühmad

Kliimamuutus on üks suurimaid väljakutseid, millega tänapäeva inimkond silmitsi seisab. Kliimateadlased eeldavad, et Maa temperatuur tõuseb jätkuvalt kogu 21. sajandi jooksul ja tõenäoliselt isegi rohkem kui 20. sajandil. See mõjutab peaaegu kõiki inimühiskonna aspekte, sealhulgas majanduslikku heaolu, inimeste ja keskkonna tervist ning riiklikku julgeolekut. Meie kõigi ülesanne on ehitada üles uus jätkusuutlik ühiskond. Seetõttu on oluline alustada sellest, et me teadvustame inimestele, kuidas nende tegevus mõjutab Maad. Alles teadvustamise järel saame hakata asju teisiti tegema ja luua kliimakirjaoskust valdav ühiskond.

Haridus on ülemaailmsest kliimamuutustele reageerimisest üks oluliseimatest osadest. See aitab inimestel mõista ja käsitleda globaalse soojenemise mõju, suurendab noorte "kliimakirjaoskust", soodustab muutusi nende hoiakutes ja käitumises ning aitab neil kohaneda kliimamuutustega seonduvaga. Hoolimata sellest, et üha enam rõhutatakse hariduse rolli kliimamuutustega seotud probleemide lahendamisel, ei kajastu koolide õppekavades ikka veel kliimakriisi kiireloomulisus.

Erasmus+ projekti "Climateracy" eesmärk on parandada õpetajate võimekust õpetada Euroopa keskkoolide õpilastele kliimakirjaoskust. Kliimakirjaoskuse tõstmiseks töötatakse välja kliimaalase kirjaoskuse alane õppesisu, avatud veebikursus, mis võimaldab õpetajatel edendada kliimaalast kirjaoskust koolides ning luuakse veebipõhine õpetajate kogukond, mis toetab kliimamuutuste teema klassiruumi toomist.

Meie eesmärk

Selle projekti eesmärk on luua õpetajatele ja õpilastele pikaajalist kasu toovad materjalid, mis hõlmavad digitaalseid vahendeid ja õppekavaga seotud õppevahendeid, mida saab pikaajaliselt kasutada ning mille tulemuseks on:

Tutvuge partneritega

Partnerlus on loodud kuue erineva organisatsiooni vahel, milledest kolm on ülikoolid (Eesti, Rootsi, Belgia) kaks mittetulundusühingut - Saksamaalt ja Türgist ning üks Türgi eraettevõte.
TLU-logo-pilt-vrv-ing-suur

Tallinna Ülikool (TLÜ) suuruselt kolmas avalik-õiguslik ülikool Eestis ja Tallinna suurim humanitaarteadusi edendav ülikool. Tallinna Ülikool koosneb kuuest instituudist, piirkondlikust kolledžist ja viiest tippkeskusest, kus õpitakse ja tehakse teadust kuuel erineval erialal: haridus-, humanitaar-, kunsti-, loodus-, sotsiaal- ja terviseteadused. Ressursside ja tegevuste koondamise kaudu arendab TLÜ viite interdistsiplinaarset teaduspõhist fookusvaldkonda: haridusinnovatsioon, digitaal- ja meediakultuur, kultuuripädevus, tervislik ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskond ja kultuur.

Ülikool on pühendunud strateegilisele eesmärgile saada rahvusvaheliseks teadusülikooliks, millel on tugev sotsiaalne südametunnistus ning avatud, paindlik ja kollegiaalne keskkond akadeemiliseks ja isiklikuks arenguks. See on ka ülikool, kus nii koolidele kui ka üliõpilastele tagatud märkimisväärset akadeemilist vabadust tasakaalustavad ranged kvaliteedinõuded. Ülikooli teadus- ja arendustegevuse peamine eesmärk on toetada Eesti jätkusuutlikku arengut, kasutades ülikooli teadus- ja arendustegevuse ressursse teravate probleemide määratlemiseks ja tõhusate lahenduste esitamiseks.

TLU bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekavadel õpib rohkem kui 7,500 üliõpilast (9.5% neist on rahvusvahelised). Lisaks osaleb igal aastal umbes 15 000 inimest täiendkoolitustes ja avatud ülikooli õppes. Ülikoolis töötab üle 900 inimese, sealhulgas ligi 500 teadlast ja õppejõudu. Võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega on TLUs kõige suurim akadeemilise personalina töötavate välismaalaste osakaal (12%).

Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes pakutakse mitmeid õppekavasid, sealhulgas haridusinnovatsioon ja -juhtimine, haridusteadused, algõpetajate koolitus, andragoogika, pedagoogika, keskkonnajuhtimine, loodusteadused ja ökoloogia.

Haridusteaduste instituut vastutab haridusvaldkonna õppe-, teadus- ja arendustegevuse koordineerimise eest. Samuti vastutab ta akadeemilise jätkusuutlikkuse eest haridusvaldkonnas nii Tallinna Ülikoolis kui ka Eestis üldiselt.

UCLL_logo researchenexpertise_RGB

Vzw UC Limburg on Flandria kõrgkool, mis teeb koostööd UC Leuven-Limburgi nime all kahe teise kõrgkooliga: vzw UC Leuven (endine KHLeuven) ja vzw UC Leuven Comenius Lerarenopleidingen (endine Group T). UC Limburg on tuntud oma kõrge õppe-, teadus- ja regionaalarengu kvaliteedi poolest.

Rohkem kui 30 erialast bakalaureuse- ja elukestva õppe õppekava pakutakse eri erialadel, keskendudes tervishoiule, sotsiaaltööle, ärile ja kaubandusele, õpetajaharidusele, teadusele ja tehnoloogiale. UC Leuven-Limburgi tugev pühendumine teadusuuringutele tagab 15 000 üliõpilasele tipptasemel koolitusprogrammid.

Asutuse prioriteetsed valdkonnad on järgmised: piirkondlik areng, kombineeritud õpe (sealhulgas MOOCide ja avatud andmeplatvormi arendamine), elukestva õppe strateegiad, rahvusvahelistumine ja teadusuuringud. Teadusuuringute poliitika keskendub turupõhisele rakendusuuringule. Limburgi ülikooli uurimisülesannete keskmes on uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamine ettevõtete jaoks ja uue tehnoloogia turule viimine.

UC Limburg pakub ka konsultatsioone ja täiendkoolitusi kohalikele tööstusharudele, organisatsioonidele ja valitsustele, olles erinevate haridusvõrgustike liige omab ta laia sidusrühmade võrgustikku ja teeb tihedat koostööd kohalike, piirkondlike ja riiklike poliitiliste organitega.

ans

ANS on eraõiguslik nõustamisasutus, mis tegutseb hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning rahvusvaheliste projektide valdkonnas. See sündis 2017. aastal Türgis, Antalyas, et luua, arendada ja levitada teadmisi, professionaalsust ja elukestvat õpet kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

ANSi peamine eesmärk on aidata Türgi kohalikel ja rahvusvahelistel koolidel, institutsioonidel ja vabaühendustel kavandada ja koordineerida projekte nii Euroopa Liidus kui ka riiklikul ja kohalikul tasandil. Esmalt viiakse läbi vajaduste kaardistamise, misjärel leiame partnerid ja kirjutame projekte. Soovi korral abistame neid ka projekti elluviimise ajal erinevate teenustega, nagu koolitused, finantsid, rahvusvaheliste kontaktide hoidmine, tõlkimine ja aruandlus.

ANS pakub organisatsioonide ning institutsioonide töötajatele, liikmetele või vabatahtlikele arengukoolitusi mitmesugustel projektidega seotud teemadel, näiteks projektitsükli juhtimise koolitused ja Euroopa Liidu projektide haldamine.

Samuti pakub ANS võimalusi õpetajate elujärje parandamiseks läbi koolituste, innovatsioonide tutvustamise ja elukestva õppe. ANS on Euroopa raamistikus spetsialiseerunud koolihariduse valdkonnale, kuid omab ka teisesisulisi projekte. 3 aasta jooksul oleme kavandanud ja elluviinud projekte koolidele, omavalitsustele ja vabaühendustele. Projektid on käsitlenud loodusharidust, õuesõpet, STEAM-tööd, vihavaba klassi, jalgrattasõbralikke koole jne.

ANS on ettevõte, mis on pühendunud kvaliteedile, innovatsioonile ja Euroopa koostööle. Me oleme veendunud, et Euroopa riikide koostöö, sealhulgas inimeste liikuvus ja üksteiselt õppimine toob üksikisikutele ja Euroopa kogukonnale suurt kasu.

ANSi personal koosneb koolide ja ülikoolide koolitajatest ja pedagoogidest, kellel on märkimisväärne kogemus koolitus- ja uurimisprojektides, samuti psühholoogidest ja sotsiaaltöötajatest, kes saavad vajadusel pakkuda ja toetada nõustamistegevust.

ANS teeb tihedat koostööd Akdenizi ülikooli, Antalya linnavalitsuse, Ida-Vahemere teadusühingu, Antalya jalgratturite ühingu, koolide, asutuste/ettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonidega.

university-of-gothenburg-198-logo

Göteborgi Ülikool vastab ühiskondlikele murekohtadele mitmekesiste teadmistega. 38 000 üliõpilast ja 6 000 töötajat teevad ülikoolist suure ja inspireeriva töö- ja õppimiskoha. Kõrgetasemelised teadusuuringud ja atraktiivne õppeprogramm meelitavad ligi teadlasi ja üliõpilasi kogu maailmast. Göteborgi ülikoolil on keskkonnasertifikaat ja ta tegutseb aktiivselt säästva arengu nimel. Uute teadmiste ja uute perspektiividega aitab Göteborgi ülikool kaasa paremale tuleviku loomisele.

Ühe koostööalgatusena on koos Chalmersi tehnikaülikooliga loodud Göteborgi säästva arengu keskus. Keskus koondab umbes 500 teadlast ja doktoranti, korraldab seminare ja töötubasid ning annab välja trükiseid jätkusuutlikkuse alaste teadmiste laiemaks levitamiseks ja edendab sellealaseid teadusuuringuid.

Pedagoogika-, õppekava- ja kutseõpingute osakonnal on rahvusvaheline magistriõppe programm säästva arengu alase hariduse alal. Programmi kaudu astuvad rahvusvahelise taustaga üliõpilasrühmad kriitilisse dialoogi haridus-, sotsiaal- ja loodusteaduste teaduslike aruteludega ning saavad juurdepääsu mitmesugustele analüüsivahenditele, mis annavad neile nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi säästva arengu hariduse valdkonnast.

Göteborgi ülikoolil on ka Rootsi suurim õpetajakoolitusprogramm, mis koolitab õpetajaid kõigil kooliastmetel (K-12). Õpetajakoolituse ja piirkonna koolide vahel on hästi välja kujunenud koostöö. Koostöö hõlmab teadusuuringuid ja praktikat, mis aitab eelkutseõpetajatel omandada kogemusi ja toetab kooliõpetajaid nende professionaalses arengus. Ekspertteadmised ja kogemused aitavad kaasa kliimamuutustealase õpetajakoolituse kavandamisele, selle katsetamisele koolide õpetajatega ning selle edasiarendamisele, et seda hiljem laiemalt levitada ka rahvusvahelisel tasandil.

Paydaş Logo (1)

Paydaş on mittetulundusühing, mille asutasid 2014. aastal õpetajad, kellel on piisavalt kogemusi riiklikes ja rahvusvahelistes projektides ning erinevates organisatsioonides. Mittetulundusühingu eesmärk on tugevdada õpetajate entusiasmi ja teha tööd kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Liikmeteks on peamiselt haridusvaldkonna organisatsioonide õppejõud. Sellega seoses kuulub ühingu regulaarsete tegevuste hulka õpetajate arengut erinevates valdkondades toetavate koolituste korraldamine. Paydas on saanud Türgi riikliku agentuuri poolt Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgi numbriga 937119135.

Ühingu üks eesmärke on ka õpetajate haridust ja hariduslikku suhtlemist edendevatae organisatsioonide käigus hoidmine. Seega on organisatsioonil kaugeleulatuv mõju nii Türgi ja kogu Euroopa noortele. Paydaş püüab luua noortepoliitikat, eesmärgiga võimaldada ka majanduslikke, hariduslikke, sotsiaalseid, füüsilisi ja geograafilisi takistusi omavatele noortele tegevusi hariduse, kunsti, muusika, draama, tantsu ja muude sotsiaalsete projektide valdkonnas.

Paydaşil on suur võrgustik, mis võimaldab olla kontaktis valitsusväliste organisatsioonide, koolide, välispartnerite, sidusrühmade, konsultatsioonifirmade, haridusasutuste ja ülikoolide, ekspertidega jne, ning ta teeb nende kõigiga tihedat koostööd, mis võimaldab saada täpse pildi tegelikkusest ja olla otseses kontaktis projekti sihtrühmaga.

Varasemad kogemused annavad organisatsioonile ainulaadse ülevaate suuremahuliste kaasrahastatud projektide rakendamise praktilistest aspektidest ning samuti on neil äärmiselt lai ülemaailmne koostööd tegevate organisatsioonide võrgustik.

Personalil on suur kogemus ELi projektide elluviimisel (eelkõige Erasmus+ programmid). Nad on viinud ellu suurel hulgal projekte paljudes erinevates valdkondades ja pakuvad seetõttu oma kogemusi ja oskusteavet projektidele, kasutades ära varasemate projektide käigus välja töötatud meetodeid ja protsesse ning arendades neid edasi, et vastata konkreetsete projektide ja sihtrühmade erivajadustele.

wilabonn-logo (1)

Alates 1984. aastast pühendab Wissenschaftsladen Bonn e.V. (WilaBonn / Bonn Science Shop) oma töö peamistele ühiskondlikele väljakutsetele: maakasutus, energiapoliitika, jätkusuutlikud töövaldkonnad, sotsiaalne õiglus jne Nende väljakutsete ületamiseks püüab WilaBonn ehitada silda teaduse ja ühiskonna vahel. Üldine eesmärk võimaldada inimestel kasutada oma teadmisi loodus- ja sotsiaalkeskkonna vastuvõetavaks muutmiseks on kooskõlas seisukohaga, et ainult need, kes on aru saanud ühiskondlikest probleemidest ja nende lahendusvõimalustest, saavad tegutseda muutuste tegemiseks. Seega on inimeste (nii teadlaste kui ka kodanike) harimine WilaBonni jaoks väga oluline.

Vajaduse korral teeb WilaBonn koostööd kohalike ülikoolide ja teiste teadusasutuste, organisatsioonide, teaduskaupluste või mitmete sidusrühmadega nii Bonnis kui ka Saksamaal või rahvusvahelisel tasandil, selleks et võimaldada multidistsiplinaarseid teadusuuringuid, tulemuste levitamist ja haridust.

WilaBonn tegeleb juba pikka aega väga intensiivselt keskkonnaalase tööturu ja vajaliku kvalifikatsiooniga seotud strateegiate ja küsimustega, avaldades iganädalast teabeteenust "Tööturu keskkond ja loodusteadused" (Informationsdienst arbeitsmarkt Umweltschutz | Naturwissenschaften), korraldades töömesse, töötades välja kontseptsioone, tehes uuringuid, kirjutades aruandeid ning luues võrgustikke roheliste töökohtade, energiapoliitika ja taastuvate energiaallikate sektoris. WILA Bonn koordineeris auhinnatud projekti SERENA Supergreen, mis on mäng, mis annab noortele tüdrukutele tevet taastuvenergiaalaste elukutsete ja ametite kohta.

WilaBonnis töötab 35 töötajat, kellest 15-17 inimest töötab teadusuuringute ja projektidega. Kõik töötajad osalevad aktiivselt riiklikul või rahvusvahelisel tasandil tegutsevates võrgustikes. 2016. aastal sai WilaBonn Põhja-Rein-Vestfaali teadus- ja innovatsiooniministeeriumi poolt auhinna "Place of Progress".

WilaBonn on aktiivne liige organisatsioonides Netzwerk Zukunftsforschung (Tulevikuuuringud), GACER (Global Alliance on Community Engaged Research), APUCEN (Asian Pacific University Community Engagement Network), ning on loonud koostöövõrgustikud NCCPE (National Cooperation Center for Public Engagement, UK), GUNi (Global University Network for Innovation), Kanada ja USA kogukonnapõhiste uuringute (CBR) ja teadmiste mobiliseerimise võrgustikega. Alates 2007. aastast koordineerib ja juhib WilaBonn rahvusvahelise teaduspoodide võrgustiku jaoks kontaktpunkti "Elavad teadmised", .

Detaillierte Ergebnisse aus Deutschland

In Deutschland haben insgesamt 32 Lehrkräfte aus verschiedenen Fachbereichen an der Umfrage teilgenommen. Sie beschreiben das Interesse ihrer Schüler am Klimawandel und am Umgang mit dem Thema Klimawandel als gemischt. Die Analyse zeigte auch, dass 29 der 32 Lehrer neue Methoden erlernen wollen. Hinsichtlich der Erwartungen an die Klimabildung wünschen sich die befragten Lehrer weniger Pflichtfächer in ihren Lehrplänen, dafür mehr projektorientiertes Lernen.

Ihrer Meinung nach sollte das Thema Klimawandel in möglichst vielen verschiedenen Teilen des Lehrplans aller Fächer verankert werden und Raum für Projekte im Unterricht zu Themen der Anwendung von Nachhaltigkeit lassen. Die Befragten schlagen ihren Schulleitern vor, mit Institutionen zusammenzuarbeiten, die bei Fragen des Klimawandels helfen könnten. Sie halten es auch für besonders wichtig, ihren Schülern neue Handlungsmöglichkeiten aufzuzeigen und an bestehende Initiativen anzuknüpfen.

Die Bedarfsanalyse hat auch gezeigt, dass die deutschen Schüler bisher nur über ein allgemeines Wissen zum Klimawandel verfügen. Sie sind zwar interessiert, aber aufgrund der Pandemie weniger engagiert. Das Interesse steigt jedoch, je älter die Schüler sind.

Die Lehrer hingegen sind sehr an dem Thema interessiert und motiviert, es in ihren Unterricht einzubauen. Der landesweite Lehrplan ist jedoch sehr streng. So kommt es, dass die Lehrer entweder bereits konkrete Methoden anwenden, um nachhaltige Ziele zu erreichen (und daher nicht so viele Ideen, sondern mehr Zeit benötigen, um ihre “coolen Konzepte” zu erweitern), oder zwar interessiert sind, aber nicht wissen, wie sie die neuen Ansätze in ihren Unterricht integrieren sollen.

Zusammenfassend lässt sich sagen, dass in Deutschland ein unterstützendes schulisches Umfeld, persönliche Kenntnisse über die anerkannte Wissenschaft des Klimawandels und die nationale Bildungspolitik die wichtigste Rolle spielen. Auch die Unterstützung durch die Gemeinschaft und die Aufmerksamkeit der Medien sollten nicht unterschätzt werden.