Levitusüritused

Belgia

Veebruaris korraldas UCLL mitu levitusüritust, et edendada Climateracy projekti. Näiteks 3. ja 8. veebruaril korraldati Aarschotis Sint Jozefi koolis õpetajatele töötubasid, mille käigus said õpetajad innustust, et kliimateema oma tundidesse lõimida. 6. veebruaril oli UCLL kohal iga-aastasel Flaami IKT messil, kus rohkem kui tuhat osalejat võis saada inspiratsiooni erinevatelt eksponentidelt. Siin said huvitatud õpetajad Climateracy projektist inspiratsiooni, kogudes teavet ja katsetades platvormi ise. Õpetajate tagasiside oli positiivne eelkõige seetõttu, et materjal oli selge ja kasutusvalmis.

Eesti

Levitusüritus Eestis toimus 3. veebruaril Tallinna Ülikoolis ja ka veebi vahendusel. Osalejad tundsid sügavat huvi kliimamuutuste teema ja selle vastu, kuidas seda noortele õpetada. Üritus koosnes neljast osast: kaks olid kliimamuutuste ja kasvatusteaduste ekspertide loengud koos aruteluvõimalusega; ja kaks olid interaktiivsed sessioonid, mis keskendusid climateracy.eu veebisaidi tutvustamisele, testimisele ja tagasisidele, avatud veebikursusele ja õpetajate kogukonnale. Osalejate sõnul oli väga kasulik arutada nii teoreetilisemaid aspekte kui ka saada anda tagasisidet kliimaveebi paremaks muutmiseks, mida nad kindlasti tulevikus kasutada soovisid!

Saksamaa

Saksamaal toimus lisaks veel mitmele levitustegevusele kaks levitusüritust, millest üks toimus veebis ja teine ​​Bonn Science Shopis kohapeal. Kohal olnud õpetajad leidsid, et moodulite sisu on hea, teaduslikult ja teoreetiliselt põhjendatud ning võrreldes teiste seni kättesaadavate kontseptsioonidega väga hea ja kompaktne, samal ajal jätmata tähelepanuta kriitilisi teemasid ja diskursiivseid osi nagu ökoloogiline jalajälg. Individuaalne tagasiside näitas, et moodulid olid arusaadavad ja läbitavad. Kokkuvõttes oli huvi platvormi tutvustamise vastu laiemale kolleegide ringile suur. Kohalolevate osalejate vahel sai kontakte luua ja süvendada, tagasiside oli püsivalt positiivne.

Rootsi

Rootsis korraldasime 7 koolisisest üritust ja ühe "peamise" levitusürituse Göteborgi ülikools, kus osales peaaegu 100 keskkooliõpetajat kogu riigi läänepiirkonnast. Õpetajatel oli väga hea meel teada saada nii avatud veebikursuse kui ka veebipõhise õpetajakogukonna kohta ning nad jagada oma kolleegidega kliimateemalisi õpiressursse. Mitmed õpetajad on meiega ühendust hoidnud, andes meile teada, et pärast Göteborgi ülikoolis toiminud üritust oleme ühes koolis isegi inspireerinud "Climateracy" raamatuklubi käivitamise!

Türgi

ANS Education & Consultancy korraldas levitusüritusi Antalya linnas 21. detsembril 2022, 6. veebruaril 2023 ja 18. märtsil 2023. a - kokku kolm Erasmus+ KA201 kliimaprojekti (2020-1-EE01-KA201-077890) üritust. Kokku osales 80 õpetajat, kes töötavad kolmes erinevas K-12 koolis: Adalya Koleji, Enlem Koleji, Bahçeşehir Koleji.

PAYDAS korraldas 25. oktoobril 2022 BAKKA ruumides levitusüritus, kus osales 100 osalejejat, peamiselt keskkoolide õpetajad. Esimene osa oli kavandatud levitusüritusena, kus tutvustati projekti ja tulemusi. Ürituse avas kõnega Zonguldaki kuberner ja sellest võtsid osa kõik linna protokolliliikmed. Osalejatele tutvustati ja koos analüüsiti projektide eesmärke, tulemusi ja tegevusi ning Euroopa Liidu panust ja toetust.

Vastuseid

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

10 − 4 =

Detaillierte Ergebnisse aus Deutschland

In Deutschland haben insgesamt 32 Lehrkräfte aus verschiedenen Fachbereichen an der Umfrage teilgenommen. Sie beschreiben das Interesse ihrer Schüler am Klimawandel und am Umgang mit dem Thema Klimawandel als gemischt. Die Analyse zeigte auch, dass 29 der 32 Lehrer neue Methoden erlernen wollen. Hinsichtlich der Erwartungen an die Klimabildung wünschen sich die befragten Lehrer weniger Pflichtfächer in ihren Lehrplänen, dafür mehr projektorientiertes Lernen.

Ihrer Meinung nach sollte das Thema Klimawandel in möglichst vielen verschiedenen Teilen des Lehrplans aller Fächer verankert werden und Raum für Projekte im Unterricht zu Themen der Anwendung von Nachhaltigkeit lassen. Die Befragten schlagen ihren Schulleitern vor, mit Institutionen zusammenzuarbeiten, die bei Fragen des Klimawandels helfen könnten. Sie halten es auch für besonders wichtig, ihren Schülern neue Handlungsmöglichkeiten aufzuzeigen und an bestehende Initiativen anzuknüpfen.

Die Bedarfsanalyse hat auch gezeigt, dass die deutschen Schüler bisher nur über ein allgemeines Wissen zum Klimawandel verfügen. Sie sind zwar interessiert, aber aufgrund der Pandemie weniger engagiert. Das Interesse steigt jedoch, je älter die Schüler sind.

Die Lehrer hingegen sind sehr an dem Thema interessiert und motiviert, es in ihren Unterricht einzubauen. Der landesweite Lehrplan ist jedoch sehr streng. So kommt es, dass die Lehrer entweder bereits konkrete Methoden anwenden, um nachhaltige Ziele zu erreichen (und daher nicht so viele Ideen, sondern mehr Zeit benötigen, um ihre “coolen Konzepte” zu erweitern), oder zwar interessiert sind, aber nicht wissen, wie sie die neuen Ansätze in ihren Unterricht integrieren sollen.

Zusammenfassend lässt sich sagen, dass in Deutschland ein unterstützendes schulisches Umfeld, persönliche Kenntnisse über die anerkannte Wissenschaft des Klimawandels und die nationale Bildungspolitik die wichtigste Rolle spielen. Auch die Unterstützung durch die Gemeinschaft und die Aufmerksamkeit der Medien sollten nicht unterschätzt werden.