Kliimamuutuste teemalise vajaduste analüüsi tulemused koolides

admin oktoober 8, 2021

2021. aasta mais ja juunis viidi Euroopa keskkoolide õpetajate seas läbi vajaduste analüüs. Vajaduste analüüsi eesmärk oli välja selgitada, mida õpetajad uskusid, et neil on vaja õpetada kliimakirjaoskust. Tahtsime teada, millised õpetamispedagoogikad ja vahendid on juba olemas seoses kliimakirjaoskusega ning millised materjalid ja meetodid on õpetajate arvates puudulikud või raskesti kättesaadavad. Uuringuga sooviti ka teavet selle kohta, millist toetust õpetajad tunnevad, et nad saaksid kliimaküsimustega tegelemiseks oma klassiruumis kasutada.

Õpetajate vajaduste analüüs viidi läbi Belgias, Eestis, Saksamaal, Rootsis ja Türgis. Kokku osales 138 õpetajat ja vastustest ilmnesid kõikides riikides ühised teemad. Uuringu tulemused näitavad, et õpetajad on üldiselt huvitatud kliimamuutuste kohta rohkem teada saada ja koguda tegevusi, et õpilasi kliimaküsimustes paremini õpetada ja motiveerida. Enamik soovitavad interdistsiplinaarset, ühist ja aktiivset lähenemist kliimaküsimuste õpetamisele koolis ja kogukonna kontekstis.

Küsimusele, mida neilt kliimamuutuste õpetamisel oodatakse, vastasid küsitletud õpetajad, et nad sooviksid vähem kohustuslikke teemasid oma õppekavas, kuid rohkem paindlikkust, et kaasata oma õpilasi projektipõhisesse õppesse, et suurendada kliimakirjaoskust. Nad nõustusid, et kliimamuutuste teema tuleks kinnistada võimalikult paljudesse erinevatesse punktidesse kõigis õppeainetes. Samuti soovitati, et koolid peaksid andma ruumi interdistsiplinaarsetele projektidele, mis käsitlevad erinevaid jätkusuutlikkuse teemasid.

Lisaks sellele ootavad õpetajad avatust, toetust, aega ja ressursse selle teema jaoks nii koolis kui ka väljaspool kooli. Samuti peaksid kooliõpilased (ja nende vanemad) olema teadlikud säästva arengu eesmärkidest ja olema kaasatud sellesse, kuidas neid koolides käsitletakse.

Üldiselt on küsitletud õpetajate sõnul vaja paindlikkust õppekavades, toetavat koolikeskkonda, avatust ja tundlikkust kliimamuutuste suhtes kõigi sidusrühmade poolt, et toetada mõistlikku lähenemist kliimamuutustele ja kliimakirjaoskuse edendamist. Lisaks usuvad õpetajad, et oluline roll on isiklikel teadmistel kliimamuutuste tunnustatud teadusest ja riiklikust hariduspoliitikast. Samuti ei tohiks alahinnata kogukonna toetust ja meedia tähelepanu.

Vajaduste analüüsis kogutud teavet kasutatakse järgmistes sammudes haridusraamistiku, õppekava ja avatud veebipõhise kursuse väljatöötamiseks, et parandada kliimakirjaoskuse õpetamist.

Kategooriad: Vajaduste hindamine

Aruanne

Harassment or bullying behavior
Contains mature or sensitive content
Contains misleading or false information
Contains abusive or derogatory content
Contains spam, fake content or potential malware

Plokk Liige?

Palun kinnita, mille soovite blokeerida, see liige.

Sa ei ole enam võimeline:

  • Vt blokeeritud liikme postitusi
  • Mainimata selle liige postitusi
  • Sõnumi käesoleva liige

Palun lubage paar minutit selle protsessi lõpuleviimiseks.

Aruanne

Te olete juba teatatud käesoleva .

Detaillierte Ergebnisse aus Deutschland

In Deutschland haben insgesamt 32 Lehrkräfte aus verschiedenen Fachbereichen an der Umfrage teilgenommen. Sie beschreiben das Interesse ihrer Schüler am Klimawandel und am Umgang mit dem Thema Klimawandel als gemischt. Die Analyse zeigte auch, dass 29 der 32 Lehrer neue Methoden erlernen wollen. Hinsichtlich der Erwartungen an die Klimabildung wünschen sich die befragten Lehrer weniger Pflichtfächer in ihren Lehrplänen, dafür mehr projektorientiertes Lernen.

Ihrer Meinung nach sollte das Thema Klimawandel in möglichst vielen verschiedenen Teilen des Lehrplans aller Fächer verankert werden und Raum für Projekte im Unterricht zu Themen der Anwendung von Nachhaltigkeit lassen. Die Befragten schlagen ihren Schulleitern vor, mit Institutionen zusammenzuarbeiten, die bei Fragen des Klimawandels helfen könnten. Sie halten es auch für besonders wichtig, ihren Schülern neue Handlungsmöglichkeiten aufzuzeigen und an bestehende Initiativen anzuknüpfen.

Die Bedarfsanalyse hat auch gezeigt, dass die deutschen Schüler bisher nur über ein allgemeines Wissen zum Klimawandel verfügen. Sie sind zwar interessiert, aber aufgrund der Pandemie weniger engagiert. Das Interesse steigt jedoch, je älter die Schüler sind.

Die Lehrer hingegen sind sehr an dem Thema interessiert und motiviert, es in ihren Unterricht einzubauen. Der landesweite Lehrplan ist jedoch sehr streng. So kommt es, dass die Lehrer entweder bereits konkrete Methoden anwenden, um nachhaltige Ziele zu erreichen (und daher nicht so viele Ideen, sondern mehr Zeit benötigen, um ihre “coolen Konzepte” zu erweitern), oder zwar interessiert sind, aber nicht wissen, wie sie die neuen Ansätze in ihren Unterricht integrieren sollen.

Zusammenfassend lässt sich sagen, dass in Deutschland ein unterstützendes schulisches Umfeld, persönliche Kenntnisse über die anerkannte Wissenschaft des Klimawandels und die nationale Bildungspolitik die wichtigste Rolle spielen. Auch die Unterstützung durch die Gemeinschaft und die Aufmerksamkeit der Medien sollten nicht unterschätzt werden.