Kliima kirjaoskusega seotud vajaduste kaardistuse tulemused ja analüüs

admin oktoober 8, 2021
0 kommentaari

Aasta mais ja juunis viidi Euroopa keskkoolide õpetajate seas läbi vajaduste analüüs. Vajaduste analüüsi eesmärk oli välja selgitada, mida õpetajad arvavad, et nad peaksid kliimaalase kirjaoskuse kohta õpetama. Tahtsime teada, milline pedagoogika ja -ressursid seoses kliimaalase kirjaoskusega juba olemas on ning millised materjalid ja meetodid on õpetajate arvates puudulikud või raskesti kättesaadavad. Küsitluses otsiti ka teavet selle kohta, millist tuge õpetajad tunnetavad oma klassiruumides kliimaprobleemide adresseerimisel.

Õpetajate vajaduste analüüs viidi läbi Belgias, Eestis, Saksamaal, Rootsis ja Türgis. Kokku osales 138 õpetajat ja vastused näitavad ühiseid teemasid kõigis riikides. Küsitluse tulemusel võime öelda, et õpetajad on üldiselt huvitatud kliimamuutustest rohkem teada saama ja soovivad õpilasi kliimateemadel paremini õpetada ning motiveerida. Enamik soovitab kliima teemade käsitlemisel interdistsiplinaarset, koostööpõhist ja aktiivset lähenemist ning kogukonna kaasamist.


Küsimusele, mida neilt kliimamuutuste õpetamisel oodatakse, vastasid küsitletud õpetajad, et nad sooviksid oma õppekavadesse vähem kohustuslikke teemasid ja rohkem paindlikkust, et rakendada oma õpilastega projektipõhisest õpet ja suurendada kliimaalast kirjaoskust. Nad nõustusid, et kliimamuutuste teemat tuleks käsitleda kõigis õppeainetes võimalikult erinevates õppetegevustes. Samuti tehti ettepanek, et koolid peaksid pakkuma ruumi interdistsiplinaarseteks projektideks erinevatel jätkusuutlikkuse teemadel.

Lisaks usuvad õpetajad, et nende isiklikud teadmised kliimamuutuste teadusest ja riiklikust hariduspoliitikast mängivad olulist rolli. Ka siinkohal on tööpõld suur, et õpetajaid toetada. Samuti ootavad õpetajad selle teema jaoks avatust, tuge, aega ja ressursse nii kooli siseselt kui ka väljastpoolt. Kooliõpilased (ja nende vanemad) peaksid olema teadlikud säästva arengu eesmärkidest (SDG) ja olema kaasatud nende käsitlemisse koolides.


Kokkuvõttes on küsitletud õpetajate hinnangul vaja õppekavade paindlikkust, toetavat koolikeskkonda, avatust ja huvi kliimamuutuste suhtes kõikidelt huvirühmadelt. Alahinnata ei tohi ka kogukonna toetust ja meediafookust. See aitab toetada mõistlikku lähenemist kliimamuutustele ja kliimaalase kirjaoskuse edendamisele. Vajaduste analüüsis kogutud teavet kasutatakse järgmistes etappides kliimaalase kirjaoskuse õpetamise tõhustamiseks haridusraamistiku, õppekava ja avatud veebikursuse väljatöötamiseks.

Mõningaid huvipakkuvaid noppeid Eestis läbi viidud küsitlusest

Eestis vastas küsimustikule 19 õpetajat, kellest enamus olid bioloogia-geograafia õpetajad, kuid esindatud olid ka keeled, reaalteadused, ajalugu ja tehnoloogia. Nende arvamusel on nende õpilastel “võrdlemisi vähe” teadmisi kliimamuutusest (nii arvas 63,2% vastanud õpetajatest), 10,5% vastanutes arvas koguni, et nende õpilastel on “väga vähe” teadmisi kliimamuutusest ning 26,3% arvas, et nende õpilastel on “palju” teadmisi sel teemal.

Eelistatud õppemeetoditena sel teemal mainiti filmi või videode vaatamist ning erinevate teemade, sh õppeainete vahel seoste loomist. Vähemal määral mainiti ka projekte, arutelusid, külalisõppejõu kutsumist, essee kirjutamist, oma enda kliimajalajälje arvutamist jms.


Peamiste vajadustena tõsteti ette antud valikutest esile, et õppekavas oleks antud teema käsitlemiseks vaja luua rohkem aega ja ruumi, õpilasi tuleks rohkem motiveerida, õpetaja enda professionaalset arengut ja teadmiste suurendamist toetada, sh koostööd teiste õpetajatega, ning enam kaasata tervet kooli kogukonda, sh lapsevanemaid.

Veebikeskkonnas sooviti ka materjale, mida õpetaja saab ise kergelt oma klassi jaoks kohandada, sh videosid, mänge, slaide jms; mõõteriistu; ja abi selles, kuidas näidata meie igapäevaste tegevuste seost kliimamuutuse ja laiema keskkonnamõjuga.

Kategooriad: NeedsA

Vastuseid

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Aruanne

Harassment or bullying behavior
Contains mature or sensitive content
Contains misleading or false information
Contains abusive or derogatory content
Contains spam, fake content or potential malware

Plokk Liige?

Palun kinnita, mille soovite blokeerida, see liige.

Sa ei ole enam võimeline:

  • Vt blokeeritud liikme postitusi
  • Mainimata selle liige postitusi

Palun lubage paar minutit selle protsessi lõpuleviimiseks.

Aruanne

Te olete juba teatatud käesoleva

Detaillierte Ergebnisse aus Deutschland

In Deutschland haben insgesamt 32 Lehrkräfte aus verschiedenen Fachbereichen an der Umfrage teilgenommen. Sie beschreiben das Interesse ihrer Schüler am Klimawandel und am Umgang mit dem Thema Klimawandel als gemischt. Die Analyse zeigte auch, dass 29 der 32 Lehrer neue Methoden erlernen wollen. Hinsichtlich der Erwartungen an die Klimabildung wünschen sich die befragten Lehrer weniger Pflichtfächer in ihren Lehrplänen, dafür mehr projektorientiertes Lernen.

Ihrer Meinung nach sollte das Thema Klimawandel in möglichst vielen verschiedenen Teilen des Lehrplans aller Fächer verankert werden und Raum für Projekte im Unterricht zu Themen der Anwendung von Nachhaltigkeit lassen. Die Befragten schlagen ihren Schulleitern vor, mit Institutionen zusammenzuarbeiten, die bei Fragen des Klimawandels helfen könnten. Sie halten es auch für besonders wichtig, ihren Schülern neue Handlungsmöglichkeiten aufzuzeigen und an bestehende Initiativen anzuknüpfen.

Die Bedarfsanalyse hat auch gezeigt, dass die deutschen Schüler bisher nur über ein allgemeines Wissen zum Klimawandel verfügen. Sie sind zwar interessiert, aber aufgrund der Pandemie weniger engagiert. Das Interesse steigt jedoch, je älter die Schüler sind.

Die Lehrer hingegen sind sehr an dem Thema interessiert und motiviert, es in ihren Unterricht einzubauen. Der landesweite Lehrplan ist jedoch sehr streng. So kommt es, dass die Lehrer entweder bereits konkrete Methoden anwenden, um nachhaltige Ziele zu erreichen (und daher nicht so viele Ideen, sondern mehr Zeit benötigen, um ihre “coolen Konzepte” zu erweitern), oder zwar interessiert sind, aber nicht wissen, wie sie die neuen Ansätze in ihren Unterricht integrieren sollen.

Zusammenfassend lässt sich sagen, dass in Deutschland ein unterstützendes schulisches Umfeld, persönliche Kenntnisse über die anerkannte Wissenschaft des Klimawandels und die nationale Bildungspolitik die wichtigste Rolle spielen. Auch die Unterstützung durch die Gemeinschaft und die Aufmerksamkeit der Medien sollten nicht unterschätzt werden.