Kliima kirjaoskusega seotud vajaduste kaardistuse tulemused ja analüüs

Aasta mais ja juunis viidi Euroopa keskkoolide õpetajate seas läbi vajaduste analüüs. Vajaduste analüüsi eesmärk oli välja selgitada, mida õpetajad arvavad, et nad peaksid kliimaalase kirjaoskuse kohta õpetama. Tahtsime teada, milline pedagoogika ja -ressursid seoses kliimaalase kirjaoskusega juba olemas on ning millised materjalid ja meetodid on õpetajate arvates puudulikud või raskesti kättesaadavad. Küsitluses otsiti ka teavet selle kohta, millist tuge õpetajad tunnetavad oma klassiruumides kliimaprobleemide adresseerimisel.
Õpetajate vajaduste analüüs viidi läbi Belgias, Eestis, Saksamaal, Rootsis ja Türgis. Kokku osales 138 õpetajat ja vastused näitavad ühiseid teemasid kõigis riikides. Küsitluse tulemusel võime öelda, et õpetajad on üldiselt huvitatud kliimamuutustest rohkem teada saama ja soovivad õpilasi kliimateemadel paremini õpetada ning motiveerida. Enamik soovitab kliima teemade käsitlemisel interdistsiplinaarset, koostööpõhist ja aktiivset lähenemist ning kogukonna kaasamist.
Küsimusele, mida neilt kliimamuutuste õpetamisel oodatakse, vastasid küsitletud õpetajad, et nad sooviksid oma õppekavadesse vähem kohustuslikke teemasid ja rohkem paindlikkust, et rakendada oma õpilastega projektipõhisest õpet ja suurendada kliimaalast kirjaoskust. Nad nõustusid, et kliimamuutuste teemat tuleks käsitleda kõigis õppeainetes võimalikult erinevates õppetegevustes. Samuti tehti ettepanek, et koolid peaksid pakkuma ruumi interdistsiplinaarseteks projektideks erinevatel jätkusuutlikkuse teemadel.
Lisaks usuvad õpetajad, et nende isiklikud teadmised kliimamuutuste teadusest ja riiklikust hariduspoliitikast mängivad olulist rolli. Ka siinkohal on tööpõld suur, et õpetajaid toetada. Samuti ootavad õpetajad selle teema jaoks avatust, tuge, aega ja ressursse nii kooli siseselt kui ka väljastpoolt. Kooliõpilased (ja nende vanemad) peaksid olema teadlikud säästva arengu eesmärkidest (SDG) ja olema kaasatud nende käsitlemisse koolides.
Kokkuvõttes on küsitletud õpetajate hinnangul vaja õppekavade paindlikkust, toetavat koolikeskkonda, avatust ja huvi kliimamuutuste suhtes kõikidelt huvirühmadelt. Alahinnata ei tohi ka kogukonna toetust ja meediafookust. See aitab toetada mõistlikku lähenemist kliimamuutustele ja kliimaalase kirjaoskuse edendamisele. Vajaduste analüüsis kogutud teavet kasutatakse järgmistes etappides kliimaalase kirjaoskuse õpetamise tõhustamiseks haridusraamistiku, õppekava ja avatud veebikursuse väljatöötamiseks.
Mõningaid huvipakkuvaid noppeid Eestis läbi viidud küsitlusest
Eestis vastas küsimustikule 19 õpetajat, kellest enamus olid bioloogia-geograafia õpetajad, kuid esindatud olid ka keeled, reaalteadused, ajalugu ja tehnoloogia. Nende arvamusel on nende õpilastel “võrdlemisi vähe” teadmisi kliimamuutusest (nii arvas 63,2% vastanud õpetajatest), 10,5% vastanutes arvas koguni, et nende õpilastel on “väga vähe” teadmisi kliimamuutusest ning 26,3% arvas, et nende õpilastel on “palju” teadmisi sel teemal.Eelistatud õppemeetoditena sel teemal mainiti filmi või videode vaatamist ning erinevate teemade, sh õppeainete vahel seoste loomist. Vähemal määral mainiti ka projekte, arutelusid, külalisõppejõu kutsumist, essee kirjutamist, oma enda kliimajalajälje arvutamist jms.
Peamiste vajadustena tõsteti ette antud valikutest esile, et õppekavas oleks antud teema käsitlemiseks vaja luua rohkem aega ja ruumi, õpilasi tuleks rohkem motiveerida, õpetaja enda professionaalset arengut ja teadmiste suurendamist toetada, sh koostööd teiste õpetajatega, ning enam kaasata tervet kooli kogukonda, sh lapsevanemaid.
Veebikeskkonnas sooviti ka materjale, mida õpetaja saab ise kergelt oma klassi jaoks kohandada, sh videosid, mänge, slaide jms; mõõteriistu; ja abi selles, kuidas näidata meie igapäevaste tegevuste seost kliimamuutuse ja laiema keskkonnamõjuga.
Vastuseid