3. rahvusvaheline projektikohtumine

admin
admin juuni 23, 2022

24.-26. mail 2022 toimus ANS Consultancy korraldatud 3. rahvusvaheline projektikohtumine Climateracy projekti raames Antalyas, Türgis. Vastuvõtted organisatsioon oli ANS Consultancy ning kohtumise korraldamisel osalesid partnerid Eestist, Belgiast, Saksamaalt, Rootsist ja Türgist. Kuigi meie projekti algusest oli möödunud peaaegu poolteist aastat, oli see esimene füüsiline kohtumine partnerite vahel (välja arvatud Belgia partner, kes osales kohtumisel virtuaalselt), kuna Covis-19 pandeemia tõttu pidime varasemad kohtumised ära jätma või veebiteel korraldama. Täname kõiki projektipartnereid nende osalemise eest sellel kohtumisel, kus kujunes välja väga tõhus koostöö, kohtumise eesmärgid said täidetud ja loodi paremaid suhteid partnerite vahel.

Üksikasjalikult arutati järgmisi vahe-eesmärke ja koostati vastav kava:

  1. Projektijuhtimine
    Juhtis Climateracy projekti koordinaator Tallinna Ülikool. Arutati partneritega projekti haldus- ja finantsküsimusi, sealhulgas konkreetseid ülesandeid, tähtaegu, töögraafikuid, päevakavasid, järgmisi kohtumisi jne.
  2. IO1 - Haridusraamistik
    Meie esimese intellektuaalse väljundi, haridusraamistiku ingliskeelne versioon on valmis ja selle tõlkimise lõpetavad partnerid 1-2 nädala jooksul.
  3. IO2 - Avatud veebikursus "OOC"
    Partnerid said võimaluse teha koostööd avatud veebikursuse moodulite veebisisu väljatöötamisel. Belgia partner, kes on tehniline ekspert, toetas rühma kohtumise ajal zoomi kaudu. Enamik moodulitest 0, 1 ja 2 on valmis. Mooduli 0 jaoks on välja töötatud videod, mille vaatasime koos kohtumisel üle. Partnerid on keskendunud ja jätkavad tööd moodulitele 3-6 kallal.
  4. IO3 - veebipõhine õpetajate kogukond
    Partnerid arutasid IO3 sisu ja kujundust, samuti asjakohaseid õpetajate ressursse ja tunnikavasid, mis tuleb platvormile üles laadida, ning õpetajate kaasamist kogukonda. Täname Belgia meeskonda juhendamise ja keskkonna esitlemise eest Zoomi teel.
  5. Levitamine
    Esimene uudiskiri avaldati 2021. aasta novembris ja teine uudiskiri on kavas avaldada pärast IO2 valmimist. Projekti brošüür on kujundatud Saksa partneri poolt ja tõlgitud partnerite emakeelde. Partnerid leppisid kokku, et trükivad selle välja ja jagavad seda osalejatele oma kohalikel levitamisüritustel. Levitusüritused on planeeritud korraldada partnerite riikides 2022. aasta novembris. Selle üksikasju (nt päevakava, aruandlus) arutati kohtumisel.
  6. Hindamine - soovitused
    Kõik osalejad on TPM3 päevakavaga rahul ja nad kõik nõustusid, et kohtumise füüsiliselt aitas palju kaasa projektivaimule. Partnerite vaheliste arutelude põhjal otsustati järgmist:
    1. Üks füüsiline projektikohtumine peaks toimuma veel kord oktoobris Eestis või Saksamaal;
    2. Suvel tehtud töö aitaks mitte pikendada projekti kestust (kuid kaalume seda siiski);
    3. Jätkata veebipõhiseid kohtumisi vähemalt kord kuus või vajadusel rohkemgi.
Kategooriad: TPM3

Aruanne

Harassment or bullying behavior
Contains mature or sensitive content
Contains misleading or false information
Contains abusive or derogatory content
Contains spam, fake content or potential malware

Plokk Liige?

Palun kinnita, mille soovite blokeerida, see liige.

Sa ei ole enam võimeline:

  • Vt blokeeritud liikme postitusi
  • Mainimata selle liige postitusi
  • Sõnumi käesoleva liige

Palun lubage paar minutit selle protsessi lõpuleviimiseks.

Aruanne

Te olete juba teatatud käesoleva .

Detaillierte Ergebnisse aus Deutschland

In Deutschland haben insgesamt 32 Lehrkräfte aus verschiedenen Fachbereichen an der Umfrage teilgenommen. Sie beschreiben das Interesse ihrer Schüler am Klimawandel und am Umgang mit dem Thema Klimawandel als gemischt. Die Analyse zeigte auch, dass 29 der 32 Lehrer neue Methoden erlernen wollen. Hinsichtlich der Erwartungen an die Klimabildung wünschen sich die befragten Lehrer weniger Pflichtfächer in ihren Lehrplänen, dafür mehr projektorientiertes Lernen.

Ihrer Meinung nach sollte das Thema Klimawandel in möglichst vielen verschiedenen Teilen des Lehrplans aller Fächer verankert werden und Raum für Projekte im Unterricht zu Themen der Anwendung von Nachhaltigkeit lassen. Die Befragten schlagen ihren Schulleitern vor, mit Institutionen zusammenzuarbeiten, die bei Fragen des Klimawandels helfen könnten. Sie halten es auch für besonders wichtig, ihren Schülern neue Handlungsmöglichkeiten aufzuzeigen und an bestehende Initiativen anzuknüpfen.

Die Bedarfsanalyse hat auch gezeigt, dass die deutschen Schüler bisher nur über ein allgemeines Wissen zum Klimawandel verfügen. Sie sind zwar interessiert, aber aufgrund der Pandemie weniger engagiert. Das Interesse steigt jedoch, je älter die Schüler sind.

Die Lehrer hingegen sind sehr an dem Thema interessiert und motiviert, es in ihren Unterricht einzubauen. Der landesweite Lehrplan ist jedoch sehr streng. So kommt es, dass die Lehrer entweder bereits konkrete Methoden anwenden, um nachhaltige Ziele zu erreichen (und daher nicht so viele Ideen, sondern mehr Zeit benötigen, um ihre “coolen Konzepte” zu erweitern), oder zwar interessiert sind, aber nicht wissen, wie sie die neuen Ansätze in ihren Unterricht integrieren sollen.

Zusammenfassend lässt sich sagen, dass in Deutschland ein unterstützendes schulisches Umfeld, persönliche Kenntnisse über die anerkannte Wissenschaft des Klimawandels und die nationale Bildungspolitik die wichtigste Rolle spielen. Auch die Unterstützung durch die Gemeinschaft und die Aufmerksamkeit der Medien sollten nicht unterschätzt werden.