Haridusraamistik ehk põhimõtted, mida järgime avatud veebikursuse ja õpetajate kogukonna loomisel

Augustist oktoobrini töötas Climateracy projekti meeskond haridusraamistiku dokumendi kallal. Aga mis on see haridusraamistik? Alguses oli ka meeskonnaliikmete seas väike segadus, kuid pärast mõningast arutelu ja esialgse projektiplaaniga konsulteerimist oli asi selge.

Lühidalt öeldes pakub haridusraamistik õpetajatele ülevaate nende enda õpieesmärkidest ja -väljunditest, soovitab metoodikaid ja õpetamisstrateegiaid ning kuidas kursust hinnata võiks. Seda raamistikku kasutades töötatakse välja avatud veebikursus (AVK) ja õpetajate kogukond (ÕK). Teisisõnu on haridusraamistik nagu juhend, mis aitab meil teha otsuseid selle kohta, mida kursusel käsitleda ja kuidas mõista kogukonna rolli õpetajate toetamisel, kes soovivad õpetada kliimamuutuste kohta.

“Lühidalt öeldes pakub haridusraamistik ülevaate kursuse õpieesmärkidest ja -väljunditest, soovitab metoodikaid ja õpetamisstrateegiaid ning kuidas kursust hinnata. Seda raamistikku kasutades töötatakse välja avatud veebikursus ja õpetajate kogukond.”

Üks asi, mida haridusraamistik täpsustab, on sihtrühm ja see on üsna lai! Jutt käib kõigist Euroopa riikide keskkoolide õpetajatest, kes õpetavad 13-19-aastaseid õpilasi (tavaliselt 7. või 8. klassist 12. klassini). Seetõttu ei saa AVK ja ÕK keskenduda ainult teatud ainevaldkondadele, vaid pigem kutsume kõiki õpetajaid ise mõtlema, kuidas kliimamuutuste teema on nende ainevaldkonnas asjakohane. Sellegipoolest püüame lisada õppematerjalide hulka ka ainepõhiseid (ja vanusepõhiseid) soovitusi ning julgustame õppeainete lõimimist ja koostööd õpetajate vahel.

Meie põhieesmärk on aidata õpetajatel kui täiskasvanud õppijatel omandada paremaid pädevusi, et õpetada põhikooli lõpuastme ja gümnaasiumi õpilastele kliimamuutuste kohta ja aidata neil arendada kliima kirjaoskust. Kliima kirjaoskust defineeritakse kui “pädevust või teadmisi kliimamuutuste, selle mõjude ja lahenduste kohta” (Johnston, 2020, lk 200). Oluline on märkida, et me käsitleme pädevust enama kui lihtsalt võimena. Tegemist on ka hoiakute ja suhtumistega ning valmisolekuga olla muutuste elluviiaks.

Pixabay foto - opetaja

Loodame, et kursuse läbides ja kogukonna vestlustes osaledes oskavad õpetajad paremini:

  • valida sobivad meetodid ja lähenemised kliimateemade õpetamiseks ning luua õpisituatsioone, mis toetavad keerukate süsteemide mõistmist ning paranevad üldpädevusi (nt kriitiline mõtlemine, koostöö, empaatia, kultuuridevaheline suhtlus jne);
  • kaasata õpilasi ja aktiveerida nende eelnevaid teadmisi, vajadusel diagnoosida ka väärarusaamu kliimamuutustest ja sellega seotud teemadest;
  • sõnastada, mis on kliimamuutus, miks on kliimamuutus ja kliimateadus olulised ning kuidas kasutada usaldusväärseid teadusallikaid;
  • näidata, kuidas kliimamuutus mõjutab õpilaste ja nende endi igapäevaelu ja kogukonda (sh nende rahvust, Euroopat ja maailma) ning kuidas me oma käitumisega kliimat mõjutame;
  • suunata õpilasi olema aktiivsed kliimamuutuste vastu võitlemises ja nendega kohanemisel;
  • teadvustada, et on kliima ja keskkonnaga suhestumisel eeskuju oma õpilastele.

“Meie põhieesmärk on aidata õpetajatel kui täiskasvanud õppijatel omandada paremaid pädevusi, et õpetada põhikooli lõpuastme ja gümnaasiumi õpilastele kliimamuutuste kohta ja aidata neil arendada kliima kirjaoskust.”

Haridusraamistikus on välja toodud ka AVK ja ÕK tehnilisemad aspektid. Näiteks rakendab AVK iseseisvat õppimist, kus põhimõisteid selgitavad lühikesed õppevideod on integreeritud praktiliste õppimist soodustavate tegevustega, nagu uute lähenemisviiside katsetamine klassiruumis ja enda praktika üle mõtisklemine või kokkuvõtte tegemine kursuse mooduli lõpus. ÕK on foorumi-laadne keskkond, mis võimaldab õpetajatel suhelda, jagada materjale, esitada küsimusi, otsida ja anda kaaslastele nõuandeid kliimaalase kirjaoskuse õpetamise kohta.

AVK-s õpetajatele soovitatud tegevused ja õppemeetodid lähtuvad ideest, et pole olemas ühte ainsat metoodikat või strateegiat, mis kliima ja kliimamuutuste õpetamiseks oleks õige. Seetõttu võib kasutada eri tüüpi meetodeid, sealhulgas näidis- ja juhtumiuuringud, rollimängud, iseseisev õpe, projektipõhine õpe, debatid jne. Sellegipoolest on teada, et õpetamine on kõige tõhusam, kui rakendatakse aktiivseid, osalus- ja kogemusõpet kasutavaid lähenemisi, mis kaasavad õppijat ja millel on suurem potentsiaal muuta õpilaste arusaamist ning suutlikkust säästva arengu nimel tegutseda. 

Loodame, et see lühike ülevaade haridusraamistikust annab teile aimu, mida avatud veebikursuselt ja õpetajate kogukonnalt oodata. Ettepanekute või küsimuste korral võtke meiega julgelt ühendust!

Canva foto_kliima

Pildi allikas: Canva, avatud allikas, ei nõuta atribuuti

Detaillierte Ergebnisse aus Deutschland

In Deutschland haben insgesamt 32 Lehrkräfte aus verschiedenen Fachbereichen an der Umfrage teilgenommen. Sie beschreiben das Interesse ihrer Schüler am Klimawandel und am Umgang mit dem Thema Klimawandel als gemischt. Die Analyse zeigte auch, dass 29 der 32 Lehrer neue Methoden erlernen wollen. Hinsichtlich der Erwartungen an die Klimabildung wünschen sich die befragten Lehrer weniger Pflichtfächer in ihren Lehrplänen, dafür mehr projektorientiertes Lernen.

Ihrer Meinung nach sollte das Thema Klimawandel in möglichst vielen verschiedenen Teilen des Lehrplans aller Fächer verankert werden und Raum für Projekte im Unterricht zu Themen der Anwendung von Nachhaltigkeit lassen. Die Befragten schlagen ihren Schulleitern vor, mit Institutionen zusammenzuarbeiten, die bei Fragen des Klimawandels helfen könnten. Sie halten es auch für besonders wichtig, ihren Schülern neue Handlungsmöglichkeiten aufzuzeigen und an bestehende Initiativen anzuknüpfen.

Die Bedarfsanalyse hat auch gezeigt, dass die deutschen Schüler bisher nur über ein allgemeines Wissen zum Klimawandel verfügen. Sie sind zwar interessiert, aber aufgrund der Pandemie weniger engagiert. Das Interesse steigt jedoch, je älter die Schüler sind.

Die Lehrer hingegen sind sehr an dem Thema interessiert und motiviert, es in ihren Unterricht einzubauen. Der landesweite Lehrplan ist jedoch sehr streng. So kommt es, dass die Lehrer entweder bereits konkrete Methoden anwenden, um nachhaltige Ziele zu erreichen (und daher nicht so viele Ideen, sondern mehr Zeit benötigen, um ihre “coolen Konzepte” zu erweitern), oder zwar interessiert sind, aber nicht wissen, wie sie die neuen Ansätze in ihren Unterricht integrieren sollen.

Zusammenfassend lässt sich sagen, dass in Deutschland ein unterstützendes schulisches Umfeld, persönliche Kenntnisse über die anerkannte Wissenschaft des Klimawandels und die nationale Bildungspolitik die wichtigste Rolle spielen. Auch die Unterstützung durch die Gemeinschaft und die Aufmerksamkeit der Medien sollten nicht unterschätzt werden.