Haridusraamistik - kirjeldab põhimõtteid, mida me järgime avatud veebikursuse ja õpetajate kogukonna loomisel

Augustist oktoobrini töötas Climateracy projekti konsortsium haridusraamistiku dokumendi kallal. "Mis on haridusraamistik?" võite küsida. Ärge muretsege - alguses valitses isegi meeskonnaliikmete seas väike segadus, kuid pärast arutelu ja konsulteerimist esialgse projektitaotlusega said asjad selgeks.

Lühidalt öeldes annab haridusraamistik ülevaate õppe-eesmärkidest ja õpiväljunditest õpetajatele, soovitab metoodikaid ja õpetamisstrateegiaid, samuti hindamist ja hindamist. Seda raamistikku kasutades töötatakse välja avatud veebikursus (OOC) ja õpetajakogukond (TC). Teisisõnu on haridusraamistik juhend, mis aitab meil teha otsuseid selle kohta, mida lülitada avatud veebipõhisesse kursusesse ja kuidas mõtestada kogukonna rolli, kui tegemist on nende õpetajate toetamisega, kes soovivad õpetada kliimamuutuste teemadel.

Lühidalt öeldes annab haridusraamistik ülevaate õpetajatele mõeldud õppe-eesmärkidest ja -tulemustest, soovitab metoodikaid ja õpetamisstrateegiaid, hindamist ja hindamist. Seda raamistikku kasutades töötatakse välja avatud veebikursus (OOC) ja õpetajakogukond (TC).

Üks asi, mida haridusraamistik täpsustab, on sihtrühm ja see on üsna lai! Tegemist on kõigi Euroopa riikide keskkoolide õpetajatega, kes õpetavad 13-19-aastaseid õpilasi (tavaliselt 7. või 8. klassist kuni 12. klassini). Seega ei saa meie, OOC ja TC, keskenduda ainult teatud ainevaldkondadele, vaid kutsume kõiki õpetajaid üles ise mõtlema, kuidas kliimamuutuste teema on nende ainevaldkonna jaoks asjakohane. Sellegipoolest püüame lisada ka ainekohaseid (ja vanusekohaseid) soovitusi, kui tegemist on õppevahenditega, ning julgustame tungivalt aineintegratsiooni ja koostööd õpetajate vahel, kui nad õpetavad kliimamuutust.

Meie esmane eesmärk on aidata õpetajatel kui täiskasvanud õppijatel omandada paremad pädevused, kuidas õpetada keskkooliõpilastele kliimamuutusi ja aidata neil muutuda kliimakompetentsemaks. ÜRO säästva arengu eesmärkide entsüklopeedia kirje "Kliimameetmed" kohaselt on kliimamuutuste alane kirjaoskus (sünonüümne kliimaalane kirjaoskus) "pädevus või teadmised kliimamuutuste, nende mõju ja lahenduste valdkonnas" (Johnston, 2020, lk 200). Oluline on märkida, et me peame pädevust enamaks kui lihtsat oskust, vaid ka valmisolekut, suhtumist ja tahet kasutada oma tegevust, et saavutada muutusi ja olla Maa hea haldaja.

Pixabay foto - opetaja

Meie lootus on, et OOCi täitmisega ja TCis osalemisega saavad õpetajad:

  • paremini valida sobivaid meetodeid ja lähenemisviise kliimateemade õpetamiseks ning luua õpisituatsioone, mis toetavad keeruliste süsteemide mõistmist ja üldpädevuste (nt kriitiline mõtlemine, koostöö, empaatia, kultuuridevaheline suhtlemine jne) paranemist;
  • kaasata õpilasi ja aktiveerida nende olemasolevaid teadmisi, vajadusel ka diagnoosida väärarusaamu kliimamuutuste ja nendega seotud teemade kohta;
  • selgitada, mis on kliimamuutus, miks kliimamuutus ja kliimateadus on olulised ja kuidas kasutada usaldusväärseid teaduslikke allikaid;
  • näidata, kuidas kliimamuutus mõjutab õpilaste ja nende enda igapäevaelu ja nende kogukonda (sealhulgas nende riiki, Euroopat ja maailma) ning kuidas me oma käitumise kaudu kliimat mõjutame;
  • näidata, kuidas nad saavad võtta meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja nendega kohanemiseks;
  • tunnistavad oma eeskujulikku rolli õpetajana.

Meie esmane eesmärk on aidata õpetajatel kui täiskasvanud õppijatel omandada paremad pädevused, kuidas õpetada keskkooliõpilastele kliimamuutust ja kuidas aidata neil muutuda kliimakompetentsemaks.

Haridusraamistikus kirjeldatakse ka OOC ja TC tehnilisemaid aspekte. Näiteks kasutatakse OOCis iseseisva õppimise kombinatsiooni, kus lühikesed õppevideod, milles selgitatakse põhimõisteid, on integreeritud praktiliste õppimist soodustavate tegevustega, näiteks uute lähenemisviiside katsetamine klassiruumis ja oma praktika reflekteerimine või kokkuvõtete tegemine õppetegevuse lõpus. Õpetajate kogukond on Climateracy platvormil asuv foorumilaadne veebiruum, mis võimaldab õpetajatel suhelda, jagada materjale, esitada küsimusi, otsida ja anda nõu kolleegidele kliimakirjaoskuse õpetamise kohta.

Õpetajatele soovitatud tegevused ja õppemeetodid lähtuvad ideest, et ei ole olemas ühte metoodikat või strateegiat, mis oleks ainuüksi õige kliima ja kliimamuutuste õpetamiseks ja õppimiseks, ning et kasutada saab palju erinevaid õppemeetodeid, sealhulgas demonstratsioon- ja juhtumiuuringud, rollimängud, iseseisev õppimine, projektipõhine õpe, arutelud jne. Siiski valitseb laialdane üksmeel, et õpetamine on kõige tõhusam, kui kasutatakse aktiivseid, kaasavaid ja kogemuslikke õppemeetodeid, mis kaasavad õppijaid ja muudavad reaalselt nende arusaamist, mõtlemist ja võimet tegutseda säästva arengu nimel. 

Loodame, et see lühiülevaade haridusraamistikust annab teile ülevaate sellest, mida OOC-lt ja TC-lt oodata. Kui teil on ettepanekuid või küsimusi, võtke meiega julgelt ühendust!

Canva foto_kliima

Pildi allikas: Canva, avatud lähtekood, ei nõuta autoriõigust.

Detaillierte Ergebnisse aus Deutschland

In Deutschland haben insgesamt 32 Lehrkräfte aus verschiedenen Fachbereichen an der Umfrage teilgenommen. Sie beschreiben das Interesse ihrer Schüler am Klimawandel und am Umgang mit dem Thema Klimawandel als gemischt. Die Analyse zeigte auch, dass 29 der 32 Lehrer neue Methoden erlernen wollen. Hinsichtlich der Erwartungen an die Klimabildung wünschen sich die befragten Lehrer weniger Pflichtfächer in ihren Lehrplänen, dafür mehr projektorientiertes Lernen.

Ihrer Meinung nach sollte das Thema Klimawandel in möglichst vielen verschiedenen Teilen des Lehrplans aller Fächer verankert werden und Raum für Projekte im Unterricht zu Themen der Anwendung von Nachhaltigkeit lassen. Die Befragten schlagen ihren Schulleitern vor, mit Institutionen zusammenzuarbeiten, die bei Fragen des Klimawandels helfen könnten. Sie halten es auch für besonders wichtig, ihren Schülern neue Handlungsmöglichkeiten aufzuzeigen und an bestehende Initiativen anzuknüpfen.

Die Bedarfsanalyse hat auch gezeigt, dass die deutschen Schüler bisher nur über ein allgemeines Wissen zum Klimawandel verfügen. Sie sind zwar interessiert, aber aufgrund der Pandemie weniger engagiert. Das Interesse steigt jedoch, je älter die Schüler sind.

Die Lehrer hingegen sind sehr an dem Thema interessiert und motiviert, es in ihren Unterricht einzubauen. Der landesweite Lehrplan ist jedoch sehr streng. So kommt es, dass die Lehrer entweder bereits konkrete Methoden anwenden, um nachhaltige Ziele zu erreichen (und daher nicht so viele Ideen, sondern mehr Zeit benötigen, um ihre “coolen Konzepte” zu erweitern), oder zwar interessiert sind, aber nicht wissen, wie sie die neuen Ansätze in ihren Unterricht integrieren sollen.

Zusammenfassend lässt sich sagen, dass in Deutschland ein unterstützendes schulisches Umfeld, persönliche Kenntnisse über die anerkannte Wissenschaft des Klimawandels und die nationale Bildungspolitik die wichtigste Rolle spielen. Auch die Unterstützung durch die Gemeinschaft und die Aufmerksamkeit der Medien sollten nicht unterschätzt werden.